Kommenteeri

Avalik sektor on valmis piloteerima uusi hankemudeleid

Ehitussektor soovib luua üha paremat kinnisvarakeskkonda ja innovaatilisi lahendusi, kuid läbi aastate kordub endiselt sama probleem, kus avalikel hangetel pärsib maksimaalset tulemust madalaima hinna kriteerium ning madal usaldus. Kuigi on avalikel ehitushangetel kavatsused kindlasti head, kuid lõppkokkuvõttes hangitakse endiselt hinda, mitte objektiga kaasas käivat keskkonda, mis võiks kasutajatele luua paremat väärtust.

Novembri lõpus toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja ehitussektori erialaliitude koostöös konverents „Ehitus 2020+“, kus mitmed suurettevõtjate juhid märkisid, et on valmis igati uuteks hankemudeliteks, kus lisaks hinnale soositakse looma paremat tulemust. Tundub, et ehitussektor on valmis suuremaks läbipaistvuseks ning panustama hangetele, kus vastukaaluks hinnale väärtustatakse ettevõtete võimekust luua paremat väärtust ja innovaatilisi lahendusi avaliku raha investeeringutele. Kas aga on selliseks muutuseks valmis ka avalik sektor?

2. detsembril olin kutsutud MKMi ja Digitaalehituse klastri poolt korraldatud IPT töörühma koosolekule, et tutvustada juba lähemalt Soome kogemuse näitel Allianss hankemudeli võimalusi Eesti avaliku sektori tellijatele kui ka ehitussektori esindajatele.

Kohal oli üle 70 osaleja, kellest pisut üle poole oli Eesti suurimate avaliku sektori tellijate esindajad, mis indikeerib, et huvi teiste hankemudelite (kui et traditsioonilised hinnahanked), vastu on suur.

Allianss hankemudel on Soomes olnud kasutuses juba pea 10 aastat (üle 80 projekti), mille tulemusena on suudetud eelkõige kasutada tõhusamalt avalikke investeeringuid, võidetud nii ajas kui rahas, loodud väärtuslikumat kinnisvarakeskkonda ja taristu lahendusi.

Allianss hankemudel tähendab lihtsamalt öeldes seda, et nii tellija kui ka teostaja osapooled teostavad projekti ühtse integreeritud meeskonnana ja ühiselt sõlmitud lepingu alusel, kus kõikide osapoolte ärihuvid on otseselt seotud ja sõltuvad projekti lõpptulemusena. Ehk lepingu sõlminud osapooled ei ole Tellija ja Teostaja osapool, vaid sisuliselt on nad partnerid, kellel on võrdsed kohustused ja vastutused projekti lõpptulemuse ees, jagades võrdsetel alustel nii projekti võite kui ka kaotusi.

Töötoa käigus sai tutvustatud Allianss hankemudeli tausta, põhialuseid, protsesse, ärimudelit ning tuua näiteid reaalsetest projektidest.

Lisaks mulle esinesid töötoas ka Tallinna linna haldusdirektor Viljar Meister ning Riigi Kinnisvara AS projektidirektor Sven Saar, kelle sõnul ei näe nemad takistusi, miks ei võiks ka Eestis avaliku sektori hangetel Soomele sarnast hankemudelit kasutada.

Kokkuvõttes sai Eesti avaliku ja ehitussektori esindajatele tutvustatud hankemudel positiivse vastukaja ning päädis sooviga alustada esimeste pilootprojektidega. Kuigi mudel on uus, siis leiti, et ilma kogemusteta pole võimalik õppida.

Väljakutsena märgiti, et uus hankemudel nõuab suuremat avatust ja koostööd (olemasolevate mõttemallide muutmist), ent samas tunnistati, et see loob pikemas perspektiivis paremaid võimalusi läbipaistvama investeeringute rakendamiseks, innovatsiooni loomiseks, ehitustootlikkuse kui ka usalduse tõstmiseks avaliku sektori tellijate ja ehitussektori vahel.

Kui Sul tekkis suurem huvi integreeritud projektiteostusele tugineva Allianss hankemudeli, selle toimimise ja võimaluste kohta, siis võta ühendust. BrainTeam OÜ on võtnud eesmärgiks tutvustada lähemalt ning olla toeks Allianss hankemudelite rakendamisel Eestis. Teeme tihedalt seda koostöös Soomega, kes on Euroopa juhtiv allianss hankemudeli rakendamisel ja arendamisel.

Lisa kommentaar

Email again: