Olen hangete temaatikaga puutunud kokku alates aastast 2008 ning võib üsna kindlalt väita, et põhiprintsiibilt ei ole olulist muutust selles vallas toimunud. Kuigi on hankeid, kus on lisaks hinnale hinnatud ka nn lisaväärtuseid, mida pakkujad tellijale esitab, kuid kuna viimased osutuvad osakaalult keskmiselt 10-15%, siis peamiseks kriteeriumiks on endiselt hind.

Teisena on justkui tegeletud pideva hangete seadusandluse „parandamisega“, ent probleemid tulemustes on endiselt samad:

(a) võidavad ettevõtted, kes ei ole võimelised projekti kvaliteetselt teostama;
(b) võimekatel ettevõtetel tuleb võitmiseks hinda alla lasta;
(c) algne hind ei päde;
(d) kasumit on võimalik teenida lisatööde arvelt;
(e) riske peab kandma vaid see osapool, kes ehitab;
(f) enamik projekte ei lõpetata õigeaegselt;
(g) ehitussektori tootlikkus püsib madalal; 
(h) jt teada-tuntud probleemid.

Olukorra võrdluseks võib tuua ettevõtte, kes võtab tööle inimesed, kellelt juhtkond nõuab ülikõrget kvalifikatsiooni, eksimuste puhul tuleb töötajal endal kahju kinni maksta; kui hakkama ei saa, tuleb tööd teha tasuta ka nädalavahtustel ning kui töötaja soovib palgatõusu on variant leida uus väljakutse või edasi töötada. Töötaja lahkumisel leitakse uus ohver. Justkui nõiaring.

Olles osalenud esimeste väärtuspõhiste ehitushangete hindamisel, sai mulle üsna kiiresti selgeks, et samm väärtuspõhisele lähenemisele oli hetkeline leevendus, kuid ei lahendanud endiselt põhiprobleeme ei tellija ega ehitaja jaoks. Otsides erinevaid lahendusi jõudsin üsna kiiresti põhjanaabrite juurde, kus oldi juba 4 aastat piloteeritud ning kasutatud lihtsatele põhimõtetele tuginevat hankemudelit – allianss hange (eesti keelses kirjanduses tuntud ka kui Integreeritud Projekti teostus).

Allianss hankemudel on hanke vorm, kus omanik/tellija ning üks või mitu teenusepakkujat (arhitektid, projekteerijad, ehitaja(d), tarnijad, jne)töötavad ühtse integreeritud meeskonnana, et teostada projekt ühiselt sõlmitud äri- ja hankelepingu alusel, kus nende ärilised huvid on seotud otseselt projekti tegeliku lõpptulemusega.

Praktikas tähendab see seda, et tellija, projekteerija ja ehitustöö teostaja moodustavad lepingu alusel ühise projektiorganisatsiooni, mis töötab ühiste eesmärkide ja läbipaistvuse põhimõttel ning kus kõik osapooled jagavad nii negatiivseid kui ka positiivseid riske.

Lihtsamalt öeldes sõltub projekti tulemust mitte ainult ehitajast, vaid sellest, kuidas eelnimetatud osapooled projekti teostuse käigus koostööd teevad.

Näitena saan tuua Alliansi hankelepingu, kirjutatakse alla näiteks sellistele punktidele:

Meie teostame projekti innovaatiliselt, ühiselt koostöös ja tõhusalt nii, et see toetab kõiki Osapooli saavutama Projekti parimat lõplikku tulemust kõikides kokkulepitud võtmenäitajates.

Selles lepingus tähendab „me“ või „meie“ või tegusõna lõpuliide „-me“ kõiki Osapooli.

Me kohustume järgima järgmiseid Alliansi põhimõtteid:

1. Me kõik võidame või kaotame koos.
2. Meil on ühine vastutus projekti tulemuse ees.
3. ….

Miks siis ikkagi peaks tellija valima projekti teostuse mudeliks allianss hanke?

Soome esimeses piloothankes, kus tellijaks oli Soome Maanteeamet sõnastas selle projektijärgses raportis järgmiselt:

„Alliansi mudeli kasutamise eesmärk oli projekt viia ellu viisil, kus see teenib investeeritud rahale suuremat väärtust, kui traditsioonilised hankevormid. Väärtuse loomine põhines tihedal osapoolte koostööl, uuenduste väljatöötamise ja raiskamiste vähendamisel kõikides protsessides. Läbi selle tõsta ehitussektori tootlikkust, muuta tegevuskultuur avatumaks ja usaldusel põhinevaks, tõsta oskusteavet ning teostada projekt kiiremalt, kvaliteetsemalt ning kulutõhusalt.“

Kuidas jõuda Eestis allianss hankemudelini?

Vastus on siin lihtne. Esimesena tuleb aga otsustada, kas soovitakse liikuda avatuma, läbipaistvama, usaldatava ja tootlikuma ehitussektori muudatuste suunas? Kui vastasite sellele küsimusele jah, siis tuleb käised üles keerata, otsustada, milliste objektide puhul seda piloteerida ning alustada. Lugedes Soome esimeste alliansshangete tellijapoolseid raporteid, tunnistavad kõik teadmatust uue lähenemise ees, kuid eesmärk pühitseb abinõu.

Kuidas allianss hankemudel võimaldab osapooltel projekti lõpuks lisa teenida, püüan selgitada oma järgmistes artiklites.

Kui Sul tekkis suurem huvi allianss hankemudeli ning selle toimimise vastu võta julgesti ühendust BrainTeam OÜ partneri ja konsultandiga Sulev Senkel.

Kui Sul tekkis huvi alliansshanke ärimudeli ja selle elluviimise kohta, siis võta julgelt ühendust BrainTeam OÜ partneri ja konsultandi Sulev Senkeliga: sulev@brainteam.ee.

BrainTeam OÜ üheks missiooniks on julgustada Eesti avaliku ja eratellijaid rakendama ehitustootlikkuse tõstmiseks ning suuremat väärtus loovate hangete elluviimisel alliansshanke mudeleid ning Lean juhtimise aluspõhimõtteid. BrainTeam OÜ on valmis koostöös Soome Vison OY juhtivate ekspertidega pakkuma parimat alliansshanke alast teavet ning nõustama selle elluviimisel.

Sulev Senkel
BrainTeam OÜ